Kõhuhingamine

Kõhuhingamine ehk kõhulõõrim või kõhulõhitus on hingamistehnika, mis keskendub diafragma kasutamisele ja kõhu liikumisele hingamisel. Sissehingamisel tõmbub diafragma alla ning kõhu sein venib välja, rinnakorv liigub vähem. Väljahingamisel lõõgastub kõht ja kõhu maht väheneb. See lähenemine eristub peamiselt rinnahingamisest, kus tööd teeb rohkem rinnakorv ja kaela- ning õlavööt.

Bioloogilise aluse poolest parandab kõhuhingamine gaasivahetust ja hingamissüsteemi tööd, aitab hapnikutarbimist muuta efektiivsemaks ning võib rahustada närvisüsteemi. Lisaks on see laialdaselt kasutusel stressi ja ärevuse leevendamiseks ning erinevates praktikates nagu füsioteraapia, eelkõige pärast operatsioone või kopsuprobleemide korral, raseduse ajal lõõgastumiseks ning laulmisel ja kõnetöös toeks.

Kuidas praktiseerida: asu mugavas asendis, istu või lama, või pane üks käsi kõhule ja teine rinna peale; sisene nina kaudu ning lase diafragmal liikumisel kõhtu välja ulatuda; hoia õlad ja kaela lõdvestunult; väljahingamisel lase kõhul lõdvestuda ja keegi vöötu; tee seda rahulikult 5–10 minutit, 1–2 korda päevas. Eesmärk on teha sissehingamine aeglaselt ja sügavalt ning väljahingamine veelgi rahulikumalt.

Kõrvalpilgud, millele tähelepanu pöörata: kui tekib pearinglus, iiveldus või valu, lõpetage harjutus ja vajadusel konsulteerige arstiga. Eriti oluline on konsulteerida arsti või terapeudiga, kui esinevad tõsised hingamisprobleemid või kroonilised haigused.