gaasivahetust

Gaasivahetus on protsess, mille käigus gaasid vahetuvad organismi ja selle ümbritseva keskkonna vahel. Peamisteks gaasideks on hapnik (O2) ja süsinikdioksiid (CO2). Gaasivahetus toimub peamiselt hapniku saamiseks vereringesse ja CO2 eraldamiseks verre tagasi ning see käivitub diffusioonist, mis toimub osakeste osalise rõhu erinevuste ajel.

Inimestel ja paljudes loomades toimib peamine gaasivahetus kopsudes, eriti alveoolides ja neid ümbritsevas kopsu kapillaarvõrgus. Hapnik difundeerub alveolaarsest õhust verre, kus selle osalise rõhk on madalam; CO2 difundeerub vastupidises suunas vere CO2 rõhust alveolaarõhku. Diffusioon järgib Fick'i seadust ning tähtsaimad tegurid on alveolaarne pindala, membraani paksus ja ventilatsiooni–perfuusiooni tasakaal (V/Q). Gaaside vahetust hinnatakse veres artereid läbiva hapniku ja CO2 tasemete ning difusioonivektori DLCO (diffundvõime süsinikmonooksiidi vastu) abil.

A。gaasivahetus ta? plantide puhul toimub gaasivahetus peamiselt lehtede õhuvaheli ala, kus stomata kaudu siseneb CO2 fotosünteesiks ning toodetud O2 eraldub. Stomata regulerivad avamist vesitasakaalu, valgustuse, temperatuuri ja CO2 taseme järgi; sisemised lahtrakesta ja mesofüüsi koed osalevad gaaside liikumises.

Tervise ja patoloogia kontekstis on gaasivahetuse efektiivsus kriitiline. Diffuusioonimahu vähenemine, pindala vähenemine või membraani paksenemine (näiteks hüalepõletik, kõhugra, ödeem) võib põhjustada hüpoksiat või hüperkapniat. Efektiivset gaasivahetust jälgitakse kliiniliselt veregaaside näitajate, hapnikusisalduse ja difusioonivõime testidega.