Kuulmispuudulikkus

Kuulmispuudulikkus, tuntud ka kui vaegkuulmine, on seisund, mille puhul inimene ei kuule heli normaalselt. See võib mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning selle raskusaste varieerub kergest täielikuni. Kuulmispuudulikkus võib olla kaasasündinud, tekkida elu jooksul erinevate põhjuste tagajärjel või olla vanusega seotud.

Põhjuseid võib olla mitmeid. Nendeks võivad olla pärilikkus, sagedased või tugevad kõrvapõletikud, müra kahjustus, teatud ravimite kasutamine, pea- või kõrva traumad, kuulmisnärvi kahjustused või kõrva struktuuride anomaaliad. Vananemisega kaasnev kuulmise langus (presbüakuusia) on samuti väga levinud põhjus.

Sümptomid sõltuvad kuulmispuudulikkuse raskusastmest. Inimene võib märgata raskusi kõnest arusaamisega eriti mürarikkas keskkonnas, vajadust suurendada teleka või raadio heli, teiste palumist korrata öeldut või kõrvade pidevat helisemist (tinnitus). Kuulmispuudulikkus võib mõjutada inimeste suhtlemisvõimet, õppimist, tööd ja üldist elukvaliteeti.

Diagnoosimise teeb tavaliselt audioloog, kes viib läbi kuulmisteste. Ravi sõltub põhjusest ja raskusastmest. Mõnel juhul on võimalik kuulmist parandada ravimite või operatsiooniga. Sageli kasutatakse kuulmisabivahendeid, nagu kuuldeaparaadid, mis võimendavad heli, või sisekõrvaimplantaate, mis stimuleerivad kuulmisnärvi otse. Kuulmispuudulikkusega inimeste toetamiseks on oluline keskkonna kohandamine ja suhtlemisstrateegiate kasutamine.