Kuulmishäiretega

Kuulmishäiretega viitab kuulmisvõime langusele või puudumisele. See võib esineda erineval määral, alates kergest kuulmislangusest kuni täieliku kurtuseni. Kuulmishäired võivad mõjutada ühte või mõlemat kõrva ning nende põhjused on mitmekesised.

Kuulmiskahjustuse tüübid hõlmavad konduktiivset kuulmislangust, mis tekib helilainete liikumise takistuse tõttu välis- või keskkõrvas, ja sensoorne-neuraalset kuulmislangust, mis on tingitud sisekõrva või kuulmisnärvi kahjustusest. Segatüüpi kuulmislangus on mõlema tüübi kombinatsioon.

Kuulmishäirete põhjused võivad olla kaasasündinud (nt geneetilised tegurid, loote kokkupuude viirustega) või omandatud (nt pikaajaline kokkupuude vali müraga, vananemine, teatud ravimid, kõrvapõletikud, peavigastused või keskkõrva probleemid).

Sümptomiteks võivad olla helide ebapiisav kuulmine, kõne selguse probleemid, pidev kõrvasumin (tinnitus) või tasakaaluhäired. Kuulmishäirete diagnoosimiseks kasutatakse erinevaid audimeetrilisi teste, mis mõõdavad kuulmiskünniseid erinevatel sagedustel.

Ravi sõltub kuulmiskahjustuse tüübist ja põhjusest. See võib hõlmata meditsiinilist või kirurgilist sekkumist konduktiivsete kuulmislanguste puhul. Sensoorne-neuraalse kuulmislanguse puhul, mida ei saa meditsiiniliselt ravida, kasutatakse sageli abivahendeid nagu kuuldeaparaadid või sisekõrvaimplantaadid. Kuulmishäiretega inimeste igapäevaelu toetavad ka erinevad rehabilitatsioonimeetodid ja kommunikatsioonistrateegiad.