Kultuuriteadused

Kultuuriteadused on interdistsiplinaarne teaduskond, mis uurib inimeste kultuuri kui tervikut ja selle sotsiaalseid, ajaloolisi ning tähenduslikke aspekte. Uuringud hõlmavad kultuuriliste toodete ja praktikate kujunemist, esitusviise, keelekasutust, väärtusi ning institutsioone, mis kultuuri loovad, vahendavad ja levitavad. Eesmärk on mõista, kuidas kultuur kujuneb ja kuidas see mõjutab inimeste elu ning ühiskonna toimimist.

Metoodiliselt kasutavad kultuuriteadused nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid lähenemisi. Peamised meetodid hõlmavad etnograafiat ja osalusvaatlust, intervjuusid, diskursusanalüüsi, arhiiviuuringuid ning visuaalsete ja semiootiliste analüüside rakendamist. Uurimisvaldkonnad on laiad ning hõlmavad antropoloogiat/etnoloogiat, ajalugu, kirjanduse ja keeleteadust, kunstiajalugu, muusika- ja filmiteadust, religiooniuuringuid, sotsioloogiat, kultuuriteadust, meedia- ja digitaalteadust, kultuuride uuringuid, muuseumiteadust ja pärandiuuringuid.

Kultuuriteaduste kujunemine on seotud humanitaar- ja sotsiaalteaduste traditsioonidega. 19. ja 20. sajandil kasvasid välja etnograafia, folkloristika ning hiljem kriitilised ja postmodernistlikud suunad, mis rõhutavad kultuuri kui tähendus- ja diskursiivset praktikat ning seoseid võimu ja identiteediga. Eesti kontekstis on kultuuriteadused olnud olulised kõrgkoolide õppekavade ja uurimisvaldkondadena, mis soodustavad kultuuripoliitikat, haridust ja kultuuri väljundeid.

Kultuuriteaduste peamine eesmärk on mõista kultuuride mitmekesisust ja nende mõju ühiskonnas, arendada kriitilist ja kontekstipõhist teadmist ning toeta kultuuripoliitikat, haridust ning kultuuriväljundeid, nagu muuseumid ja kultuuripärand. Valdkond rõhutab interdistsiplinaarsust, teoreetilist refleksiooni ning praktilist mõju haridusele, kultuurile ja avalikule arutelule.