Klorofüllid

Klorofüllid on roheliste taimede, vetikate ja tsüanobakterite peamised pigmentained, mis vastutavad fotosünteesi eest. Nad absorbeerivad päikesevalgust, eelkõige punast ja sinist spektrit, ning peegeldavad rohelist valgust, mis annab taimedele nende iseloomuliku värvuse. Klorofüllid mängivad otsustavat rolli energia muundamisel valguseenergiast keemiliseks energiaks süsivesikute kujul.

Molekulaarsel tasandil on klorofüllid porfüriini derivaadid, mille keskel asub magneesiumioon. Tuntuimad klorofülli tüübid on klorofüll a ja klorofüll b, mis erinevad oma neeldumisspektrite ja keemilise struktuuri poolest. Klorofüll a on peamine fotosünteetiline pigment peaaegu kõikides fotosünteesivates organismides, samas kui klorofüll b toimib abipigmendina, laiendades valguse neeldumise ulatust. Teisi klorofülli tüüpe, nagu klorofüll c, d ja f, leidub erinevates vetikate ja bakterite rühmades.

Fotosünteesi käigus on klorofüllid organiseerunud fotosüsteemidesse, mis on valguseenergiat koguvad valgusevastuvõtvad kompleksid. Kui klorofülli molekul neelab footoni, ergastub selle elektron. See ergastatud elektron liigub seejärel läbi elektronide transpordiahela, ajendades ATP ja NADPH tootmist, mis on vajalikud süsinikdioksiidi sidumiseks ja suhkrute sünteesiks. Klorofüllide toimimine on fundamentaalne Maa elu toetamisel, kuna nad on enamiku toiduahelate aluseks.