fotosünteesi

Fotosüntees on bioloogiline protsess, mille käigus fototroofsed organismid muundavad valgusenergia keemiliseks energiaks ja orgaanilisteks ühenditeks, peamiselt glükoosiks. Protsess toimub peamiselt kloroplastides ja on laialdaselt levinud taimedes, vetikates ning sinivetikates.

Fotosüntees jaguneb kahte peamisesse faasi: valgus sõltuvad reaktsioonid ja Calvin’i tsükkel. Valgusreaktsioonid toimuvad tilakoidide membraanidel kloroplastides. Valguse energia kasutamisel toodetakse ATP ja NADPH ning veest vabanevad hapnikumolekulid. Calvin’i tsükkel toimub kloroplastide stroma ning kasutab ATP ja NADPH CO2 fikseerimiseks ning toodab triosefosfaate, mis võivad seejärel muunduda glükoosiks ja teist tüüpi süsivesikuteks.

Fotosüntees on biosfääri keskne protsess: see annab atmosfäärile hapniku ja moodustab peamise aluse enamikule ökosüsteemide toiduahelale. See seob süsiniku atmosfäärist ning mängib olulist rolli kliima ja süsiniku ringluse reguleerimises.

Vormid ja tegurid: Enim levinud on C3-fotosüntees; C4- ja CAM-fotosüntees on adaptatsioonid kuumades ja kuivas kliimas, suurendades süsinikukinnitust ja vähendades veekadu. Erinevad taimeliigid kasutavad erinevaid lahendusi sõltuvalt keskkonnatingimustest. Fotosünteesi efektiivsust ning reaktsioonide sujuvust mõjutavad valgusintensiivsus, CO2 tase ja temperatuur.