adaptatsioonid

Adaptatsioonid ehk kohanemisvõimed on elusorganismide tunnused või omadused, mis suurendavad nende ellujäämist ja paljunemist kindlas keskkonnas. Need võivad olla struktuursed, näiteks kehaosade või pigmentatsiooni erinevused; füsioloogilised, näiteks temperatuuri või vee säilitamise mehhanismid; ning käitumuslikud, nagu toitumise või paljunemistrateegiate eri lahendused. Adaptatsioonid arenevad põlvkondade jooksul läbi evolutsioonilise protsessi, mille käigus eelistatud tunnustega isendid jätkavad rohkem järglaste kasvatamist ja tunnused võivad populatsioonis püsima jääda.

Mõõtmed ja mehhanismid: adaptatsioonid tekivad, kui populatsioonis on geneetilist varieeruvust ning keskkond soosib teatud tunnuseid. Aegade jooksul koguneb ja fikseeritakse need tunnused, muutes populatsiooni paremini kohanenuks elutingimustega. Protsess hõlmab geneetilist varieeruvust, looduslikku valikut, rände ja geneetilist derivaati ning mõnikord pärilikkusega seotud mehhanisme.

Tüübid ja näited: struktuursed adaptatsioonid hõlmavad keha kuju või pigmentatsiooni (nt loomade camouflage), füsioloogilised adaptatsioonid temperatuuri või vee säästmisel (nt kuuma kliima liikide soojuse eraldamine või veesäästlikud neerud), ning käitumuslikud adaptatsioonid (nt migratsioonimarsruutide valik, öine aktiivsus). Näiteid on ka Darwin'i lõhedel lõhedel finšide erinevad nokkade kujud, kaamelite vööd-template hamba ja nahaprofiilid, või taimede rosetid ja mahlakad mahlad, mis võimaldavad üleELamist kuivade kohtadega.

Seos acclimatsiooniga: adaptatsioonid erinevad acclimatsioonist. Adaptatsioonid on pärilikud ja põlvkondade kaupa muutuvad omadused, samas kui acclimatsioon on täiskasvanueas toimuv ajutine ja tavaliselt pöörduv kohanemine sama isiku sees. Inimtegevus ja muutuva kliima võivad esile kutsuda uusi adaptsioone, suurendades bioloogilist kujutust ja mitmekesist ning sidudes eluslooduse vastupidavuse järgmiste põlvkondade ajaga.