Kilpnäärmeprobleemide

Kilpnäärmeprobleemid viitavad seisunditele, mis mõjutavad kilpnäärme funktsiooni. Kilpnääre on väike, liblikakujuline nääre kaela esiosas, mis toodab hormoone, peamiselt türoksiini (T4) ja triiodotüroniini (T3), mis reguleerivad paljusid keha funktsioone, sealhulgas ainevahetust, kasvu ja arengut.

Kõige sagedasemad kilpnäärmeprobleemid on hüpotüreoidism ja hüpertüreoidism. Hüpotüreoidism tähendab, et kilpnääre ei tooda piisavalt kilpnäärmehormoone, mis aeglustab ainevahetust. Sümptomiteks võivad olla väsimus, kaalutõus, külmatundlikkus, kuiv nahk, kõhukinnisus ja depressioon. Hüpertüreoidism seevastu tähendab, et kilpnääre toodab liiga palju kilpnäärmehormoone, mis kiirendab ainevahetust. Sümptomid võivad hõlmata kaalukaotust, kiiret südame löögisagedust, närvilisust, higistamist, värinaid ja suurenenud söögiisu.

Muud kilpnäärmeprobleemid hõlmavad struumat (kilpnäärme suurenemist), kilpnäärmesõlmi (kilpnäärme sees olevad kasvajad, mis võivad olla healoomulised või pahaloomulised) ja kilpnäärmepõletikku (türoidiit). Kilpnäärmevähk on haruldasem, kuid tõsine seisund, mis vajab ravile.

Kilpnäärmeprobleemide diagnoosimiseks kasutatakse tavaliselt vereanalüüsi, et mõõta kilpnäärmehormoonide ja TSH (kilpnääret stimuleeriv hormoon) taset. Kujutistestid, nagu ultraheli, võivad aidata tuvastada sõlmi või struumat.

Ravi sõltub konkreetsest seisundist. Hüpotüreoidismi ravitakse tavaliselt kilpnäärmehormooni asendusraviga. Hüpertüreoidismi saab ravida kilpnäärmevastaste ravimite, radioaktiivse joodi või operatsiooniga. Kilpnäärmesõlmede ja vähkkasvajate ravi varieerub sõltuvalt nende tüübist ja staadiumist. Varajane diagnoosimine ja sobiv ravi on olulised, et hallata kilpnäärmeprobleeme ja vältida tüsistusi.