Kiirgusannust

Kiirgusannust on ioniseeriva kiirguse kogus, mida keha või ese on saanud. Sellel on erinevad vormid: absorbeeritud annus, ekvivalentne annus ja efektiivne annus. Absorbeeritud annus (Gy, gray) näitab kehale või materjalile neelatud kiirguse energiakogust kilogrammi kehakaalu kohta. Ekvivalentne annus (Sv, sievert) võtab arvesse kiirguse tüübi kahjulikkust ja näitab potentsiaalset bioloogilist mõju. Efektiivne annus (Sv) korrigeerib kudede tundlikkust ning annab üldise riskihinnangu inimese jaoks.

Mõõtmine ja suurused. Kiirgusannust mõõdetakse dozimomeetritega. Absorbeeritud annus kirjeldatakse Gy‑des; ekvivalentne annus ja efektiivne annus kirjeldatakse Sv‑des. Isiklikke dozimetreid kasutatakse töökeskkonnas ning lisaks kasutatakse ionisatsioonikambreid, termoluminesentsdetsid (TLD) ja optilisi luminesentsdetsid (OSL).

Rakendused ja ohutus. Kiirgusannuse mõisted on kiirgusohutuse keskne osa ning neid kasutatakse meditsiinis, tööstuses ja tuumaenergeetikas riskide hindamiseks ning kaitsemeetmete rakendamiseks. Rahvusvahelised ja riiklikud standardid, sealhulgas ICRP soovitused ja Euroopa Liidu põhi-ohutuse standardid, sätestavad piirangud: töölised võivad saada kuni 20 mSv aastas (keskne keskmine viie aasta jooksul; maksimaalne üksik aasta 50 mSv); elanikkond 1 mSv aastas. Taustakiirgus on tavaliselt umbes 2–3 mSv aastas. Need piirangud aitavad vähendada pikaajalisi terviseriske ning juhitakse radiatsiooni kaitses ja meditsiinis.