Kaevandamisel

Kaevandamisel eraldatakse maakoorest mineraale ja mineraalset materjali. See hõlmab geoloogiliste varade otsimist, kaevanduste kavandamist ning tooraine eraldamist ja esmast töötlemist. Kaevandamisprotsess jaguneb tavaliselt uuringu-, kavandamise-, kaevandamise- ja töötlemisfaasides, mille käigus muudetakse loodusvarad kasulikuks toorainekujuks.

Kaevandamist teostatakse peamiselt avatud kaevandustes (avatud kaevandamine) ja sügavkaevandustes. Avatud kaevandustes eemaldatakse pinnase ja pealmiste kivimite kihid, et jõuda maavarani; sügavkaevandustes viiakse töö läbi maapõues. Tööetapid hõlmavad geoloogiliste andmete kogumist, kavandi väljatöötamist, vajalike lubade ja keskkonnamõju hindamist, kaevandamist, tooraine esmast töötlemist ja transpordiks ettevalmistamist. Näiteks põlevkivi kaevandamine Eestis on ajalooliselt oluline energiaallikas; selle töö käigus seotud tehnoloogiad ja keskkonnakahjud on olnud põhiküsimused.

Keskkond ja ohutus: Kaevandamine võib muuta maastikku, mõjutada veeringet ja elustikku ning tekitada jäätmete ning reostuse riske. Tööohutus on prioriteet: riskideks on varingud, gaasid, tolm ning raske tehnika kasutamine. Enamikus riikides kehtivad keskkonna-, ohutus- ja rekultivatsiooninõuded ning nõuavad keskkonnamõju hindamist, ohutust tagavaid meetmeid ning kaevanduste sulgemise järel maa taastamist.