rekultivatsiooninõuded

Rekultivatsiooninõuded viitavad seadustele ja nõuetele, mis tagavad maapinna, veekogude ja teiste keskkonnakohaste alade taastamise ja parandamise pärast tegevusi, nagu kaevandamine, maapinna töötlemine või teised inimtegevusest tulenevad kahjustused. Eesti keskkonnaseaduse alusel on rekultivatsioon vajalik, et vähendada keskkonnakaotust ja tagada loodusliku keskkonna säilimine või taastumine.

Rekultivatsiooninõuded rakenduvad peamiselt kaevanduste, täidisealade, veekogude ja teiste maapinna kasutamise piires toimuvatele tegevustele. Nõuded hõlmavad nii maapinna taastamist, looduslike maastikute ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamist kui ka vee- ja õhukvaliteedi tagamist. Rekultivatsiooniprotsess peab arvestama ka tolle piirkonna looduslikega tingimustega ja kasutamisega.

Rekultivatsiooninõuded on seotud ka kaevanduste litsentside ja loa saamisega. Enne tegevuse algust peab ettevõte esitama rekultivatsioonikava, mis on heakskiidav keskkonnaministeeriumi või piirkondliku keskkonnakaitseorgani poolt. Kava peab sisaldama plaanitavat taastamistööde ajakava, tehnilisi lahendusi ja kontrollimeetmeid, et tagada rekultivatsiooni edukus.

Viimastel aastatel on rekultivatsiooninõuded muutunud tihedamaks, et vastata Euroopa Liidu keskkonnaseaduste nõuetele. Nõuded hõlmavad ka rekultivatsiooni järelevalvet ja kontrolli, et kindlaks teha, et taastamistööde tulemuseks on keskkonna paranemine ja mitte uued probleemid. Rekultivatsiooninõuded on oluline osa keskkonnaseaduste täitmist ja tagavad, et inimtegevus ei põhjustaks püsivaid kahjustusi looduslikule keskkonnale.