Jõustuvus

Jõustuvus on mõiste, mis kirjeldab üksikisiku võimet tekitada ja rakendada lihasjõudu erinevates liikumistes. See hõlmab maksimaalset jõudu, jõu vastupidavust ning võimet kasutada jõudu lühikestes või pikaajalisemates tegevustes. Jõustuvust mõjutavad lihasmass, neuromuskulaarne koordineerimine, närvisüsteemi efektiivsus ning ainevahetuslikud ja hormonaalsed mehhanismid.

Hindamine toimub tavaliselt jõudu mõõtvate testide abil. Maksimaalse jõu hindamiseks kasutatakse sageli maksimaalset ühe korduse tõmme (1RM) või selle lähedasi koormusteste; jõu vastupidavust hinnatakse korduste arvuga teatud ajaperioodil; gripijõud ja alajäsemete jõud on samuti levinud näitajad.

Treening ja areng põhinevad peamiselt vastupidavuse ja tugevustreeningu kombineerimisel. Olulised põhimõtted on progressiivne ülekoormus, spetsifilisus, puhkus ja taastumine ning perioodiseerimine. Treeningud võivad keskenduda maksimaalse jõu, kiirusjõu (power) või lihasvastupidavuse arendamisele, sõltuvalt eesmärkidest.

Tüübid hõlmavad erinevaid aspekte: maksimaalne jõud tähistab suurt koormust madalate korduste arvuga; kiirusjõud ühendab jõu ja kiiruse soorituses; lihasvastupidavus määrab, kui kaua lihas suudab tööd teha.

Rakendused ja seosed tervisega: jõustuvus on oluline sportlikeks tulemusteks ning igapäevaseks toimetulekuks, näiteks raskuste tõstmisel ja üldise liigeste ning lihaste töökindluse säilitamisel. See on seotud parema luutiheduse, parema ainevahetuse ja vigastuste vähendamisega, kuid liigse või valesti korraldatud koormus võib põhjustada ülekoormusvigastusi, seetõttu on oluline korralik tehnika ja taastumine.