Juhtimishäiretel

Juhtimishäiretel on Eesti keeles kasutatav mõiste, mida kirjanduses seostatakse peamiselt kahe kontekstiga: meditsiiniline mõiste, mis kirjeldab kõrgemate kognitiivsete funktsioonide ebapiisavust (planeerimine, töömälu, kognitiivne paindlikkus, inhibitseerimine ja probleemide lahendamine), ning organisatsioonide või juhtimise kontekst, kus mõiste viitab tõrgetele otsuste langetamisel, koostöös ja strateegilisel planeerimisel.

Meditsiinilises tähenduses on juhtimishäire tihti eksekutiivse düsfunktsiooni laiem nähtus. Selle häiretega kaasnevad raskused ülesannete planeerimisel, tähelepanu säilitamisel, mõtlemisviiside muutmisel, töömälu kasutamisel ja impulsside kontrollil. Põhjused võivad olla traumaatiline ajukahjustus, insuldid, neurodegeneratiivsed haigused, infektsioonid või psühhiaatrilised seisundid nagu skisofreenia või ADHD. Diagnoosi pannakse läbi neuropsühholoogilise hindamise, kliinilise ajalooga ja vajadusel ajuuuringutega.

Organisatsioonilises või juhtimisvaldkonnas kasutatakse mõistet harvemini ühtse definitsioonina; see võib kirjeldada süsteemseid vigu otsuste langetamisel, strateegilises planeerimises, koordinatsioonis või valitsemises. Teaduslikult mõjutavad tegurid hõlmavad informatsiooni voolu, juhtimiskultuuri, ressursse ja struktuure. Sekkumised sisaldavad juhtimis- ja otsustusoskuste koolitust, tööprotsesside parandamist ning vajadusel ümberkorraldusi.

Ravi ja juhtimine sõltuvad põhjusest. Meditsiinilistel juhtudel rakendatakse rehabilitatsiooni, kaasuvate seisundite ravimravis ning kognitiivset teraapiat. Organisatsioonilises kontekstis kasutatakse juhendamist, struktureeritud töövooge, tulemuste tagasisidet ja selgeid valitsemisraamistikke. Prognoos varieerub, kuid mõni inimene võib taastuda kognitiivse rehabilitatsiooniga, teised võivad jääda püsivateks puudujääkideks.

Seotud mõisted: eksekutiivne funktsioon, neuropsühholoogia, traumaatiline ajukahjustus, dementsus, organisatsioonipsühholoogia.