Intervallestimatsioon

Intervallestimatsioon on statistiline meetod, mida kasutatakse parameetri tundmatu väärtuse, näiteks keskmise või proportsiooni, kohta informatsiooni saamiseks. Selle asemel, et anda üksik hinnang parameetri kohta, nagu punktestimatsioon, pakub intervallestimatsioon vahemikku väärtusi, mida nimetatakse usaldusvahemikuks. See vahemik on konstrueeritud nii, et see sisaldab tõenäoliselt parameetri tõelist väärtust teatud tõenäosusega, mida nimetatakse usaldustasemeks.

Usaldustase, tavaliselt väljendatud protsendina (nt 95% või 99%), näitab, kui sageli usaldusvahemik sisaldaks parameetri tegelikku väärtust, kui sama protseduuri korratakse paljudel valimitel. Näiteks 95% usaldusvahemik tähendab, et kui me võtaksime palju valimeid ja arvutaksime igale valimile usaldusvahemiku, sisaldaks umbes 95% neist vahemikest populatsiooni tegelikku parameetri väärtust.

Usaldusvahemiku laius sõltub mitmest tegurist, sealhulgas valimi suurusest, andmete varieeruvusest ja soovitud usaldustasemest. Suurem valimi suurus või väiksem varieeruvus annab tavaliselt kitsama vahemiku, mis tähendab täpsemat hinnangut. Kõrgem usaldustase nõuab aga laiema vahemiku, mis peegeldab suuremat kindlustunnet parameetri tegeliku väärtuse kaasamises.

Intervallestimatsioon annab mitte ainult hinnangu parameetri väärtusele, vaid ka selle hinnangu täpsuse mõõdu. Seda kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas teadusuuringutes, äritegevuses ja poliitikas, et teha järeldusi populatsioonide kohta eelnevalt kogutud valimite põhjal.