Immunsüsteemi

Immunsüsteem on organismi kaitse- ja reguleerimissüsteem, mis tuvastab ja elimineerib haigustekitajaid ning kontrollib rakkude ja kudede terviklikkust. See koosneb elunditest, rakkudest ja molekulidest, mis töötavad koos, et hoida keha tervena. Kaasa sündinud (innate) immuunsus reageerib kiiresti üldiste mehhanismidega, nagu fagotsütoos, komplement ja põletik. Omandatud (adaptive) immuunsus on spetsiifiline ja mäletab varasemat kokkupuudet; selle võtmerakud on B- ja T-lümfotsüüdid, mis toodavad antikehi (humoraalne vastus) ning teevad rakulise vastuse.

Olulised organid on luuüdi, tüümus, põrn, lümfisõlmed ja limaskestade lümfoidsed koed (MALT). Rakkudest mängivad suurt rolli neutrofiilid, makrofaagid, dendriitrakud, NK-rakud ning B- ja T-lümfotsüüdid. Immuunsüsteemi mehhanismid hõlmavad fagotsüüti, põletikku, komplementi ja tsütokiine; MHC (kõige olulisemalt klassid I ja II) esitlevad antigeene ning võimaldavad enese ja võõrkeha eristamist. Pikaaegne mälu tagab, et tulevaste kokkupuudete korral reageeritakse kiiresti.

Immuunsüsteem võib tekkida häireid: immunodeficientsioonid, autoimmuunhaigused ja allergiad. HIV-nakkus võib viia immuunpuudulikkuseni; autoimmuunhaigused hõlmavad näiteks artriite ja diabeeti tüüp-1; allergiad on liigväärtustunud reaktsioonid teatavate ainetega. Vaktsiinid õpetavad immuunsüsteemi tundma patogeene ja luua mälu, pakkudes püsivat kaitset. Elustiil, toitumine ja mikrobioom mõjutavad immuunreaktsioone ning üldist tervist.