Hüdroolüüs

Hüdroolüüs on keemiline protsess, mille käigus veemolekul lõhustatakse, et lagundada teist ühendit. Sõna "hüdroolüüs" tuleneb kreeka keelest, kus "hydro" tähendab vett ja "lysis" tähendab lõhkumist. See protsess hõlmab vee osalemist keemilise sideme katkemises. Tavaliselt toimib vesi nukleofiilina, rünnates elektroni-defitsiitset keskust teises molekulis, mille tulemuseks on kahe uue ühendi moodustumine.

Hüdroolüüs on laialt levinud paljudes keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Bioloogias on see oluline paljude makromolekulide, nagu valgud, nukleiinhapped ja polüsahhariidid, lagundamisel. Näiteks, valkude seedimine toimub ensüümide katalüüsitud hüdroolüüsi teel, mille käigus polüpeptiidsidemed katkevad, moodustades aminohappeid. Sarnaselt toimub DNA ja RNA lagundamine nukleiinhappe sidemete hüdrolyüsi teel.

Keemias kasutatakse hüdroolüüsi mitmesugustes reaktsioonides. Esterid võivad hüdrolyseeruda karboksüülhapeteks ja alkoholideks. Amiidid hüdrolyseeruvad karboksüülhapeteks ja amiinideks. Soolade hüdroolüüs, eriti nõrkade hapete ja/või nõrkade aluste soolade puhul, võib viia lahuse pH muutumiseni. Hüdroolüüs võib toimuda nii happelistes, aluselistel kui ka neutraalsetes tingimustes, sõltuvalt reageerivast ühendist ja keskkonnast. See on oluline keemiline reaktsioon paljudes tööstuslikes protsessides, sealhulgas polümeeride tootmisel ja ravimite sünteesil.