makromolekulide

Makromolekulid on väga suurte molekulmassidega ühendite rühm, mis tekivad polümeriseerumisel, kui palju sama või erinevaid monomeeride ühikuid liidetakse. Ühe makromolekuli molekulmass ulatub tavaliselt tuhandetest kuni miljoniten g/mol, mistõttu nende omadused sõltuvad eeskätt korduvate monomeeride tüübist ja ahelate struktuurist.

Makromolekulide allikad on nii looduslikud kui ka sünteetilised. Looduslikud makromolekulid hõlmavad proteiine, nukleiinhappeid (DNA ja RNA) ning polüsahhariide nagu tärklis ja tselluloos. Sünteetilised makromolekulid hõlmavad plastmassi, kiude ja teisi kunstlikke polümeere. Makromolekulid võivad olla lineaarse, hargnenud või ristseotud struktuuriga, mis mõjutab nende jõudlust ja omadusi.

Olulised omadused hõlmavad suurte molekulmasside kõrval ka keemilist stabiilsust, termiliste omaduste varieeruvust ja mitmesugust mehhaanilist vastupidavust. Makromolekulide moodustamiseks kasutatakse erinevaid polümeriseerimisreaktsioone, nagu lisamopolümerisatsioon ja kondensatsioonipolümerisatsioon, mille käigus monomeerid ühinevad ja tekib pikk sõlmitud ahel. Struktuur ja kompositsioon määravad makromolekulide kasutusvaldkonnad, olgu need bioloogilised rollid või tööstuslikud materjalid.

Makromolekulide mõistmine on keskne nii kemias, bioloogias kui materjaliteadustes, kus need annavad aluse nii eluliste protsesside mõistmisele kui ka uut tüüpi materjalide arendamisele.