Haavatavuse

Haavatavus on omadus või seisund, mis kirjeldab süsteemi, objekti või rühma tundlikkust kahjulike mõjude suhtes. See hõlmab nii füüsilisi kui ka sotsiaalseid, tehnoloogilisi ja ökoloogilisi aspekte ning võib väljenduda erinevatel tasanditel, näiteks üksikisikus, kogukonnas või infrastruktuuris.

Haavatavust käsitletakse paljudes valdkondades. Ühiskondlikus kontekstis viitab see üldisele tundlikkusele kriiside ja ebaõigluse ees; ökosüsteemides näitab see, kui kergelt süsteem kannatab loodushädade tagajärjel; infotehnoloogias tähendab see tarkvara või riistvara haavatavusi, mida ründajad või tõrked võivad ära kasutada; tervishoius tähistab see suurenenud haigestumise või halvema terviseseisundi riski haiguste ja koormuste tõttu.

Mõõtmine ja hindamine ühendavad haavatavuse eksponeerimise, tundlikkuse ja valmisoleku või vastupanuvõime. Sageli kasutatakse riskihindamistes haavatavuse komponenti, mis koos eksponeerituse ja ohu mõjuga määrab potentsiaalse kahju suuruse. Metoodikad hõlmavad kvalitatiivseid hinnanguid, kvantitatiivseid indekseid ja modelleerimisi.

Vähendamine keskendub kahjude riski vähendamisele. Selleks kasutatakse strateegiaid nagu ekspositsiooni vähendamine (kaitsemeetmed ja turvalisus), vastupanuvõime suurendamine (taastumisvõime, varundus) ning kaasava planeerimise ja ressursi jagamise parandamine. Ettearvamuslike gruppide ja kriisidega kokku puutuvate kogukondade tugevdamine on samuti oluline osa haavatavuse vähendamisest.

Näited hõlmavad IT-turvalisuse konteksti, kus haavatavused tulenevad tarkvara vigadest; kliimamuutuste raames piirkondade haavatavust, kus infrastruktuur on vananenud või ebavõrdsed sotsiaalsed struktuurid süvendavad riske; ning tervishoius, kus ligipääs teenustele ja terviseseisundid mõjutavad kahju suurust kriiside korral.