loodushädade

Loodushädad on loodusjõudude põhjustatud sündmused, mis põhjustavad märkimisväärset kahju inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale. Loodushädad jagunevad peamiselt kolme tüüpi nähtusteks: meteoroloogilised nähtused (nt tormid, äikesetormid, üleujutused, põud), geofüüsilised nähtused (maavärinad, vulkaanipurged) ning bioloogilised nähtused (epideemiad, taime- või loomapatogeenid).

Loodushädad tekivad loodusjõudude koosmõjus ning nende tekitajate sagedus ja raskus sõltuvad piirkonnast. Ilmastikumuutused võivad suurendada mõnede nähtuste tekkimise tõenäosust või mõju suurust. Mõnes piirkonnas on suurem üleujutuste ja tormide risk, teistes aga maavärinate või metsapõlengute risk.

Tagajärjed võivad olla ulatuslikud: inimeste elu ja tervise oht, vigastused ning evakueerimine; kodude ja varade kahju, infrastruktuuri kahjustused ning majanduslik kahju; keskkonnakahjustused ning pikaajaline sotsiaalne ja psühholoogiline stress. Loodushädad võivad mõjutada ka haridus-, tervishoiu- ja avalikke teenuseid ning kogukondade toimimist laiemalt.

Valmistumine ja reageerimine hõlmab riskihindamist ja -juhtimist, evakuatsiooniplaanide koostamist, varustuskavade ning varjupaikade loomist ning päästeoperatsioonide korraldamist. Oluline on varajane hoiatamine, teavitus ning riikliku ja kohaliku tasandi koostöö ning rahvusvaheline abi. Pikaajaline tähelepanu pööratakse kahjude vähendamisele, taastumisele ja kliimaga kohanemise meetmetele, et suurendada kogukondade vastupanuvõimet.