maavärinate

Maavärinad on maakeral toimuvad seismilised sündmused, mis tekivad, kui tektooniliste plaatide servadel koguneb pinge ja see vabaneb järsult. Pinge tekib plaatide liikumise tulemusena; võnke levitavad laineid, mis võivad maapinnale tugevalt võnitsada. Enamik maavärinaid tekib plaatide piiridel: konvergentsetel (subduktsioon), transformsetel ja divergentsetel aladel. Väiksemad või kaugemad võnked võivad tekkida ka mujal, kus pinge on akumuleerunud.

Maavärina suurus mõõdetakse magnituudiga, mida registreerivad seismograafid. Täpsemalt kasutatakse sageli momentmagnituuti Mw, mis kirjeldab vabanevat energiat; vanemates andmebaasides võib kohata ML-magnituudi. Intensiivsus kirjeldatakse Mercalli skaala alusel, mis kajastab võngete mõju inimestele ja ehitistele, sõltuvalt kaugusest epitsentrist, maapinna omadustest ja võngete sagedusest. Epitsenter on maapinnal asuv koht, kust võnked levivad; hipotsentri ehk võnkeallikas asub maakoore all.

Tagajärjed on väga erinevad ja sõltuvad magnituudist, sügavusest ning geoloogilistest omadustest. Tugevad maavärinad võivad põhjustada hoonete ja infrastruktuuri kahjustusi, teede ja sildade purustusi, maapinna rebendeid ja varinguid. Rannikualadel võib suur magnituud tekitada tsunamisid. Pärastšokid ehk aftershocks võivad kesta päevi kuni nädalate lõpuni.

Ennetus ja valmisolek on olulised: rangemad ehitusnõuded, vastupidav konstruktsioon ja evakuatsiooniplaanid ning varustus. Maavärinate registreerimine ja hoiatust parandavad seismilised võrgud ning teadusuuringud.

Globaalne maavärinadegevus on suur, eriti Vaikse ookeani piirkondades Ring of Fire. Eestis on maavärinad väga haruldased ning tavaliselt nõrkad.