kriisidega

Kriisidega viitab term kriiside mitmesugustele ootamatutele ja tugevaid mõjusid omavatele olukordadele, mis ohustavad inimeste elu, varasid, majandust või keskkonda ning millele vastamine nõuab kiiret ja koordineeritud tegevust. Kriisid iseloomustab äkiline algus, suur ebakindlus ning piiratud ressursid vastamiseks.

Kriiside liigid jagunevad sageli majanduslike (finantskriisid), poliitiliste ja julgeolekukriiside, tervishoiukriiside (nakkushaigused ja epideemiad), loodusõnnetuste (põuad, üleujutused, maavärgid), tehniliste ja infrastruktuuri kriiside ning sotsiaalsete kriiside (rahutused, suurenenud ebastabiilsus) vahel. Iga kriis nõuab eripärast hindamist ja kaasatust erinevatelt sektoritelt.

Kriisijuhtimine koosneb ennetavast planeerimisest ja riskide hindamisest, valmisolekust, selgest juhtimisstruktuurist, ressursse koordineerivast tegevusest ning tõhusast kriisikommunikatsioonist. Hästi toimivad süsteemid kasutavad riskide jaotust, varude kindlustamist, koolitusi ja harjutusi ning selget sidet avalikkuse ja asutuste vahel, et kiirendada vastust ja minimeerida kahjusid. Kriisikommunikatsioon peab olema läbipaistev, õigeaegne ja arusaadav, et vähendada paanikat ning suunata ühiskonna tegutsema turvaliselt.

Pärast kriisi algust on taastumine oluline osa protsessist: kahjude hindamine, taastamise prioriteetide seadmine ja infrastruktuuri ning teenuste järkjärguline taastamine. Õppetunnid kriiside kogemusest aitavad parendada valmisolekut ja parimaid praktikaid tulevaste sündmuste jaoks.