GNSSnavigatsioon

GNSSnavigatsioon on satelliitide toel toimiv positsioneerimis- ja ajastussüsteem, mis võimaldab määrata täpse kolmemõõtmelise asukoha, kiiruse ja aja. Vastuvõtja võtab vastu signaalid mitmelt GNSSi konstellatsioonilt ning arvutab kasutaja positsiooni ja liikumise, kasutades satelliitide teepikkuste ja ajamärkide andmeid.

Peamised konstellatsioonid on GPS (USA), GLONASS (Venemaa), Galileo (Euroopa Liit) ja BeiDou (Hiina). Lisaks on regionaalsed või täiendavad süsteemid nagu QZSS (Jaapan) ning NavIC/IRNSS (India).

Tööpõhimõte: satelliidid edastavad ajamärke ja ephemeris-andmeid; vastuvõtja mõõdab signaalide pseudorange’i ning arvutab asukoha ja aja, kasutades mitu satelliiti. Täpsema positsiooni jaoks on vaja ajastuse ja korrigeerimiste koostööd ning ionosfääri ning troposfääri viivituste kompenseerimist.

Rakendused hõlmavad transpordi- ja logistikasektorit, lennundust, merendust, geodeesia ja nutiseadmete kaardistust ning laiemalt geoinformatsiooni. GNSS on laialdaselt kasutusel ka autonoomsete süsteemide ja mobiilirakenduste vallas.

Täpsus ja täiendused: tavakasutuses on positsioon tavaliselt 3–10 meetri piires. Täpsema positsiooni võimaldavad augmentation-süsteemid nagu SBAS (WAAS, EGNOS, MSAS, GAGAN) ning diferentiaal-GNSS (DGPS) või RTK, mis võivad viia sentimeetriliste täpsusteni. GNSSi kvaliteet sõltub nähtavusest, atmosfääri mõjust ja signaalide segajast.

Väljakutsed hõlmavad signaalide segamist (multipath), piiratud nähtavust ja spoofingut ning jamminut. Ohutuse ja usaldusväärsuse tagamiseks töötatakse välja turvasüsteeme ja autentimise mehhanismid.