Finantsstressitestid

Finantsstressitestid on süsteemne hindamine, mille käigus analüüsitakse, kuidas finantsasutused ja kogu finantssüsteem toime tuleksid ebasoodsate majandustingimuste korral. Testid viiakse läbi pankade, kindlustus- ja muude finantsasutuste ning reguleerivate asutuste poolt ning need on osa riskijuhtimisest ja makroprudentialist järelevalvest.

Eesmärk ja ulatus: nende abil tuuakse välja finantsseismi haavatavused, hinnatakse kapitali- ja likviidsusvajadusi ning tuuakse esile vajadused järelevalve- või poliitikameetmete järele. Eraldatakse sisemised stressitestid organisatsioonis ja järelevalveteks suunatud testid; Euroopa Liidus korraldatakse regulaarselt ka laiahaardelisi stressitutustusi, mida koordineerivad reguleerivad asutused.

Metoodika: kasutatakse erinevaid stsenaare, sh baas- ja halva stsenaariumi makroökonoomilised šokid (nt SKP, tööjõu, inflatsioon, intressimäärad, valuutakursside muutused, eluasemeturud). Mõjud arvutatakse bilansile, sealhulgas krediidi kahjud, kasumlikkus ning omakapitali ja likviidsusnäitajad. Kasutatakse ka tundlikkus- ja reverse stress testimise lähenemisi. Hindamise horisont on tavaliselt 1–3 aastat.

Protsess ja läbipaistvus: töö käik hõlmab andmete kogumist, mudelite valideerimist ning tulemuste tõlgendamist juhatuse ja järelevalve esindajatele. Eestis ning laiemalt Euroopa Liidus on roll Eesti Pangale, Euroopa Keskpangale ja EBA-le; tulemusi kasutakse kapitali ja likviidsusnõuete ning makroprudential poliitika kujundamisel ning neid avaldatakse mõnel juhul aggregaadina.

Seosed ja piirangud: finantsstressitestid on väärtuslik tööriist riskide mõistmiseks, kuid nende tulemused sõltuvad mudelitest ja eeldustest ning ei pruugi prognoosida täpseid sündmusi; tuleb neid kasutada koos teiste riskihindamise meetoditega.