Finantseerimise

Finantseerimine on protsess, mille käigus kogutakse vahendeid varade ostmiseks, projektide elluviimiseks ja ettevõtte toimimise rahastamiseks. See hõlmab erinevate kapitali allikate kaasamist ning finantsinstrumentide kasutamist eesmärgiga luua sobiv rahavoo struktuur ja jagada risksid vastavalt osapoolte lepingutele.

Peamised allikad on omakapital (asutajate sissemaksed, riskikapital), laenud (pankadelt ja finantseerimisettevõtetelt), võlakirjad ning muud laenufondid, samuti riiklikud ja EL-i toetused ning garantiid. Lisaks on populaarsust kogunud ühisrahastus ja muud alternatiivsed rahastusviisid.

Finantseerimisotsused põhinevad projekti või ettevõtte rahavoo prognoosidel, kapitali hinna ja riskide ning vajalikul ajastus. Protsessi kuuluvad vajaduse täpsustamine, finantsplaneering, tasuvusanalüüs, rahastamisvõimaluste võrdlus ning lepingu sõlmimine ja tagatised.

Kaasatud vahendid jaotatakse töömahule ja kasvule, investeeringutele või ümberstruktureerimisele. Ettevõtted eristavad sageli varakast, kasvufaasi ja töökapitali rahastamist ning võivad kombineerida mitu allikat.

Riski- ja regulatiivne raamistik rõhutab läbipaistvust ja maksejõu riskide hajutamist. Tõusev või langev intressimäär, likviidsus, valuutariski ja krediidiriskid on tegurid, mida tuleb arvesse võtta. Finantssektorit reguleerivad asutused, nagu Eesti Finantsinspektsioon, tagavad vastavuse seadustele ning suuremate tehingute läbipaistvuse.