Finantseerimisotsused

Finantseerimisotsused on ettevõtte või organisatsiooni rahastamisvõimaluste hankimise ja kasutamise otsused, mille eesmärk on tagada vajalik kapital investeeringute ja operatiivtegevuste rahastamiseks ning säilitada finantsstabiilsus. Need hõlmavad mitte ainult kogu kapitali allikate valikut, vaid ka ajastus ja struktuuri—mitu laenu võtta, millal emiteerida aktsiaid, kas kasutada rendimist või omandada varasid.

Peamised rahastamisviisid on võla (laenud, krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad), omakapital (aktsiad, riskikapital) ning hübriidinstrumentid (muudetavad võlakirjad, eelistatud aktsiad). Sisemised vahendid, nagu säilinud kasum, võivad vähendada välist rahastust. Rahastamisotsused jagunevad lühi- ja pikaajalisteks ning hõlmavad ka leasingut, factoringut ja muid vahendeid.

Otsuste mõjutajad on kapitali maksumus ja risk, ettevõtte likviidsus ja solvensus, maksusoodustused ning reguleeriv keskkond, omanike kontroll ja tulevikulootused, turu olud ja rahastamisvõime. Strateegiline positsioon ning ettevõtte kasvukava mõjutavad oluliselt, milline rahastus sobib.

Otsuste hindamine tugineb rahavoogude analüüsile ja kapitali hindamisel kasutatavatele näitajatele nagu tasuvusperiood ning üldine kasumlikkus. Valikuid mõjutavad ka projekti riskid, valitsevad intressimäärad ja lühiajalised likviidsusnõudmised.

Teooriapõhised vaated viitavad kapitalistruktuuri optimeerimisele: trade-off teooria rõhutab võla ja omakapitali tasakaalust hoidmist, pecking order teooria aga rõhub sisemiste vahendite eelistamisele väline rahastus.