Filtratsioonimeetodeid

Filtratsioonimeetodid on protsessid, mida kasutatakse vedelike või gaaside eraldamiseks tahketest osakestest või muudest komponentidest. See saavutatakse materjali läbimise abil, mis laseb soovitud ainel läbi, kuid peatab soovimatud osakesed. Filtratsioon on laialdaselt kasutusel mitmetes tööstusharudes, sealhulgas veetöötluses, toiduainete tootmises, farmaatsias ja keemiatööstuses.

Üks levinumaid filtreerimismeetodeid on mehaaniline filtreerimine, kus kasutatakse erineva suurusega pooridega filtreid. Pooride suurus määrab, millised osakesed suudetakse kinni püüda. Näiteks jäme filter võib eemaldada suured prahiosakesed, samas kui peenem filter suudab kinni püüda väiksemaid suspendeeritud aineid. Kasutatakse ka membraanfiltratsiooni, kus õhukeste membraanide abil toimub eraldamine molekulaarsel tasemel. Sõltuvalt membraani omadustest ja rakendatavast rõhust on võimalik eraldada erineva suurusega molekule või ioon.

Teine filtreerimise liik on pindaktiivsete ainete kasutamine. Need ained võivad muuta vedeliku pindpinevust ja aidata kaasa osakeste sadestumisele enne filtreerimist, muutes protsessi tõhusamaks. Aktiivsöefiltratsioon on populaarne meetod lõhnade ja maitsete eemaldamiseks vedelikest, kuna aktiivsüsi on väga poorene materjal, mis adsorbeerib lisandeid. Samuti eksisteerivad elektrostaatilised filtreerimismeetodid, kus elektrilaengu abil juhitakse osakesi filtreerimismaterjalile. Valik õige filtreerimismeetodi osas sõltub filtreeritava aine omadustest ja soovitud eraldusastmest.