filtreerimise

Filtreerimine ehk filtratsioon on lahutamise protsess, mille käigus vedelikust või gaasist eraldatakse tahked osakesed või lahustunud ained läbi filtreeriva media. Media võib olla kangas, paber, liiv, aktiivsüsi või membraan; see laseb vedeliku või gaasi läbi ning jätab kinni soovimatud osakesed või ained.

Mehaaniline filtratsioon põhineb filtriremedia pooride suurusel. Vedelik läbib filtri ja suuremad osakesed jäävad kinni. Tüübid hõlmavad mikrofiltratsiooni, ultrafiltratsiooni, nanofiltratsiooni ning mõnikord pöördosmoosi.

Keemiline filtratsioon hõlmab adsorptsiooni või kemikaalireaktsioone, mis seovad või muundavad lahustunud aineid. Hästi tuntud näide on aktiivsüsi, mis seob lõhna-, maitse- ja orgaanilisi ühendeid.

Bioloogiline filtratsioon kasutab filtreerimismeediatele kinnitatud biofilmi, mis lagundab või muundab ühendeid ning aitab vähendada toitainete taset vees. Seda meetodit kasutatakse tihti veepuhastuses ja akvaariumides.

Filtrimaterjalid ja -seadmed varieeruvad: kangas- ja paberfiltrid, liivafiltrid, aktiivsüsi ning membraanid. Membraanfiltratsioon hõlmab erinevaid tasemeid (mikro-, ultra- ja nanofiltratsioon), mis sõltuvad eraldatava aine suurusest.

Rakendused hõlmavad joogivee ja tööstuslike vedelike puhastamist, toidu- ja farmaettevõttes ning õhu filtreerimist. Filtratsioonisüsteemid vajavad regulaarselt hooldust: filtreid tuleb puhastada või asendada, et vältida ummistumist ja tõhususe langust.