Fagosoomid

Fagosoomid on fagotsütoosi teel moodustuvad membraansed vesikulid, mis ümbritsevad rakku sisenenud osakesi, näiteks baktereid või surnud rakujäätmeid. Need esinevad peamiselt fagotsüütides, nagu makrofaagid, neutrofiilid ja dendriidsed rakud.

Moodustumine algab osakese kinnitumisel fagotsüütilisele retseptorile ja fagotsütoosi aktiveerimisel, mille tulemusena osake ümbritsetakse rakumembraani ning tekib fagotsoom. Seejärel toimub fagotsoomi küpsemine: see fuseerub varaste endosoomidega ning omandab Rab5 ja PI3P lipiidide märgistuse. Aja jooksul Rab5 asendub Rab7-iga ning fagotsoom ühendub lüüsosoomiga, moodustades fagolüsoosoomi. Keskkond fagolüsoosoomis on happeline; umbes pH 4,5–5,0. NADPH oksüdaas tekitab reaktiivseid hapnikuhappe (ROS), mis aitab patogeenide hävitamisel. Ensüümid lagundavad sisenenud materjali ning antigeenide töötlemine toimub ettevalmistuseks MHC II kaudu esitamiseks immuunsüsteemile.

Fagosoomidel on oluline roll nii normaalsetes immuunvastustes kui ka rakulises puhastuses: nad lagundavad patogeene ja vananenud rakulisi jääke ning osalevad antigeenide esitamisel, mis aitab alustada adaptiivset immuunustust. Mõned patogeenid on aga arendanud võime takistada fagosoomi küpsemist või ellu jääda fagolüsoosoomis; näiteks Mycobacterium tuberculosis, Legionella pneumophila ja Salmonella enterica. Listeria monocytogenes võib pääseda fagotsütoosist tsütoplasmasse.

Kokkuvõttes on fagosoomid keskse tähtsusega rakulises võitluses infektsioonide ja põletike vastu.