immuunustust

Immunsüsteem, mida sageli nimetatakse immuunsüsteemiks, on organismi kaitsesüsteem, mis kaitseb keha patogeenide, vigastuste ja võõrkehade eest. See koosneb rakkudest, kudedest ja molekulidest, mis töötavad koos, et ära tunda ja kõrvaldada potentsiaalselt kahjulikud aineid. Immunsüsteem jaguneb kaasasündinud (innate) ja omandatud (adaptive) immuunvastuse vahel. Kaasasündunud immuunsus pakub kiiret, üldist kaitset: nahk ja limaskestad toimivad barjäärina; fagotsüüdid, nagu neutrofiilid ja makrofaagid, neelavad patogeene; dendritilised rakud ja NK-rakud reageerivad infektsioonidele; komplement- ja põletikureaktsioon tugevdavad kaitset. Omandatud immuunvastus on spetsiifiline ja kohanemisvõimeline: B-lümfotsüüdid toodavad antikehi, mis tunnustavad patogeene; T-lümfotsüüdid hävitavad nakatunud rakke või aitavad teisi leukotsüüte; immuunsüsteemi mälu tagab, et sama patogeeniga kohtumisel reageeritakse kiiremini ja tugevamalt. Antigeenide esitamine dendritiliste rakkude poolt ning erinevate lümfotsüütide koordineeritud tegevus võimaldavad vastuse sobitamist konkreetse ohu tüübile. Immuunvastuse tasakaal on tervise jaoks kriitiline: immuunpuudulikkus, autoimmuunhaigused, allergiad ja kroonilised põletikulised haigused võivad tekkida, kui vastus on liigne või puudulik. Vaktsineerimine ehk immuniseerimine kujundab immuunvastust, luues kaitse patogeenide vastu enne tegelikku kontaktiga. Kokkuvõttes on immuunustuse mõistes keskne roll keha kaitses ja elukvaliteedi tagamisel.