Endovaskulaarne

Endovaskulaarne on meditsiini mõiste, mis kirjeldab veresoonte haiguste diagnoosimise ja ravi viise, mis viiakse läbi veresoonte kaudu sisestatud instrumentidega (peamiselt kateteritega). Need meetodid on minimaalselt invasiivsed võrreldes avatud kirurgiaga ja neid viivad tavaliselt läbi interventsiooniradioloogid või vaskulaarkirurgid.

Tööpõhimõte seisneb selles, et avatud juurdepääsu asemel sisestatakse kateterid naha kaudu ja juhitakse radioloogilise kujutise abil; vajadusel manustatakse kontrastainet ja tehakse angiograafia. See võimaldab diagnoosi täpselt määrata ja ravi suunata ilma suure sisselõiketa.

Peamised endovaskulaarsed meetodid hõlmavad angioplastiat koos stentimisega; endovaskulaarset aneurüsmide korrigeerimist (EVAR ja TEVAR); carotid-stentimist aju verevoolu kaitsmiseks; perifeersete arterite revaskulariseerimist; trombektomia ja emboliseerimist.

Eelised: minimaalselt invasiivne lähenemine võrreldes avatud operatsiooniga, lühem taastumisaeg ja haiglas viibimise kestus. Riskid: veresoonte juurdepääsu piirkonna komplikatsioonid, verejooks, infektsioon, kontrastainete neerukahjustus, allergilised reaktsioonid, radiatsioon, ning harva aju isheemiat või insulti.

Kasutusalad ja areng: endovaskulaarsed protseduurid on arenenud alates 1980.–1990ndatest ja on tänapäeval laialdaselt kasutusel. Need kuuluvad peamiselt interventsiooniradioloogia ja vaskulaarkirurgi praktisse ning hõlmavad jätkuvat järelkontrolli patsientidel.