Elektrolüütilised

Elektrolüütilised ehk elektrolüüsi teel toimuvad protsessid on keemilised muutused, mis toimuvad elektroodide vahel, kui rakendatakse elektrivoolu. Elektroolid (anood ja katood) asetatakse elektrolytiks nimetatud lahusesse või vedelikku ning ioonid liiguvad laengukandjatena ühendusse, et sooritada oksüüdatsioon või reduktsioon.

Protsessi toimimiseks on vajalik väline energiaallikas ja ohutult valitud elektrolyüt. Ioonid suunduvad voolu mõjul vastavalt oma laengule: kationid liiguvad katoodile, anioonid anoodile. Reaktsioonid võivad olla suhteliselt kergelt kontrollitavad ning neid kirjeldavad Faraday seadused, mis seovad elektrivoolu ajal tarbitava elektroni koguse loodud kogustega ja valmistatavate ainete masside vahel. Olulised tegurid on temperatuur, kontsentratsioon, elektrolüütide koostis ja elektrodide materjal.

Peamised rakendused hõlmavad vesiniku ja hapniku eraldamist veelelektrolüüsil; tööstuslikku kloori ja naatriumhüdrooksiidi tootmist chlor-alkali protsessil; metallide elektro-deponeerimist (elektroplaatimine) ning elektrolüütilist puhastamist ja redoksreaktsioonide kontrollitud teisendamist. Elektrode materjalid ja elektrolüüdi koostis määravad reaktsioonide tõhususe, ohutuse ja valmistoote kvaliteedi ning vähendavad energiatõhususe kaotusi ülepotentsiaalide ja muid kõrvalreaktsioone tõttu.

Elektrolüütilised meetodid on piiratud energiakuluga ja võivad tekitada ohutus- ning korrosiooniriskide vajadusi, kuid need võimaldavad soovitud kemikaalide ja metallide etteantud kontrolli ning puhtust.