kationid

Kationid on positiivselt laenguga ioonid, mis tekivad aatomite elektronide kadumisel. Nad on anioonide vastand ja võivad omada laenguid +1, +2 või +3 (ning harva suuremaid). Kõige levinumad kationid lahustes on Na+, K+, Ca2+ ja Mg2+. Ammonium NH4+ on oluline poliatomiline kation.

Moodustumine: kationid tekkivad peamiselt metallide oksüdatsioonil, kui aatomid kaotavad elektrone. Soolalahustes on kationid moodustunud soolade lahustumisel või oksüdatsioonireaktsioonide käigus.

Hüdraadimine ja omadused: vesilahustes on kationid sageli hüdraaditud; nende suurus ja laeng mõjutavad ioonide käitumist, lahustuvust ja kompleksside moodustumist. Suurem laeng koos väiksema iooni suurusega suurendab tihti iooni keemilist tugevust.

Roll ja tähtsus: bioloogias on olulised Na+, K+, Ca2+, Mg2+; need osalevad närviimpulsside juhtimises, vedelike tasakaalu säilitamises ning ensüümide toimimises. Keemilises tööstuses on kationid põhielemendid ioonvahetuses, elektrokeemilistes protsessides, galvaniseerimises ja katalüüsis.

Kokkuvõte: kationid on lahuste ja aatomite keemilises maailmas keskse rolliga positiivsete laengutega ioonid. Nende laeng, suurus ja hüdraadimine määravad nende keemilised omadused ning nende tähtsus ulatub nii teoreetilisest keemiast kui ka bioloogiast ja tehnoloogiast.