oksüüdatsioon

Oksüdatsioon on keemiline protsess, mille käigus aine kaotab elektrone. See tähendab, et aine oksüdatsiooniaste suureneb. Oksüdatsioon võib toimuda mitmel erineval viisil, sealhulgas reaktsiooni teel hapnikuga, mis on ka selle protsessi nimetuse aluseks. Samuti võib oksüdatsioon toimuda reaktsioonis tugevate oksüdeerivate ainetega, mis võtavad ainest elektrone ära.

Vastandprotsess oksüdatsioonile on reduktsioon, mille käigus aine saab elektrone ja selle oksüdatsiooniaste väheneb. Need kaks protsessi, oksüdatsioon ja reduktsioon, esinevad alati koos ning moodustavad redoksreaktsiooni. Ükski oksüdatsiooniprotsess ei saa toimuda ilma samaaegse redutseerumisprotsessita ja vastupidi. Ühe aine elektronide kaotus on sama mis teise aine elektronide juurdekasv.

Oksüdatsioon on väga levinud protsess nii looduses kui ka tööstuses. Näiteks roostetamine on raua oksüdatsioon, mille käigus raud reageerib hapnikuga. Samuti on hapnikupuudus ehk hüpoksia seisund, kus organism ei saa piisavalt hapnikku, mis on vajalik rakuhingamiseks, mis on kompleksne oksüdatsiooniprotsesside jada. Elusorganismides toimub paljude elutähtsate protsesside puhul oksüdatsioon, sealhulgas hingamine ja ainevahetus. Tööstuses kasutatakse oksüdatsiooni paljudes keemilistes protsessides, näiteks metallide tootmisel ja erinevate kemikaalide sünteesil.