õhuvahetust

Õhuvahetus tähendab õhu vahetamist sise- ja väliskeskkonna vahel ning hõlmab nii ruumide ventilatsiooni kui ka organismi gaasivahetust. Sõltuvalt kontekstist võib mõiste viidata bioloogilisele protsessile hingamises ning hoonete sisekeskkonna õhuvahetusele, mis tagab värske õhu sissevõtmise ja vananenud õhu väljumise.

Bioloogilises mõttes toimub õhuvahetus hingamissüsteemis: kopsude alveoolide seintelt diffundeerub hapnik verega ning vastupidises suunas diffundeerub süsinikdioksiid alveoolide õhku, kust see väljub välja hingamisel. Protsessi reguleerivad hingamissüsteemi mehhanismid ja verevarustuse kvaliteet, mis kokku tagavad rakkude jaoks vajaliku hapniku tarbimise ja süsinikdioksiidi äravõtmise.

Hooneõhuvahetus ehk ventilatsioon tagab siseõhu kvaliteedi, vähendades saasteaineid ja liigset niiskust. See jaguneb naturaalseks ventilatsiooniks, mis sõltub akende ja mööbli akustilistest omadustest ning välise õhu liikumisest, ning mehhaaniliseks ventilatsiooniks, mida juhitakse ventilaatorite ja lõõridega. Tasakaalustatud ventilatsioon korraldab sissevõtu ja väljutuse võrdse omavahelise suhte ning tihti kaasatakse soojusvahetust (HRV või ERV), et vähendada energiakao soojuse vahetamisel. Õhuvoogude kvaliteedi parandamiseks jälgitakse CO2 taset, niiskust ja teisi lõhna- ning kemikaalide sisaldusi, ning süsteeme hooldatakse regulaarselt.

Õhuvahetusel on oluline roll tervises ja mugavuses: hea ventilatsioon parandab siseõhu kvaliteeti, vähendab levivaid infektsioone, vähendab hallituse ja liigse niiskuse riski ning aitab tasakaalustada energiatõhusust hoone tööks.