ühiskonnal

Ühiskond on suur inimeste rühm, kes elab koos, jagab kultuuri, norme ja institutsioone ning kelle kaudu inimesed toimivad erinevates eluvaldkondades. Sõna “ühiskonnal” tekib kontekstides, kus räägitakse midagi, mis on seotud ühiskonna või selle toimimisega.

Peamised koostisosad on institutsioonid (perekond, haridus, õigussüsteem, valitsus ja majandus), kultuurilised väärtused ja keel, normid, mis juhivad inimeste käitumist, ning sotsiaalne struktuur, mis määrab rollid ja positsioonid. Ühiskond hõlmab ka suhtlusvõrgustikke, tavasid ja käitumisreegleid, mis võimaldavad inimestel toimida koos ning luua ühist elu.

Funktsioonid hõlmavad sotsiaalse korra tagamist, koostöö võimaldamist ning ressursside jaotust; sotsiaaliseerimist ja identiteedi kujunemist; ning erinevate gruppide õiguste ja heaolu kaitsmist. Ühiskonnad võivad oma struktuuride ja institutsioonide läbi kujundada elutingimusi, edendada turvalisust, haridust ja kultuurilist mitmekesisust ning samal ajal tekitada väljakutseid nagu ebavõrdsus või piiratud juurdepääs mõnele resursile.

Muudatused: linnastumine, globaliseerumine ja tehnoloogiline areng muudavad tööviise, kommunikatsiooni ja juhendust; demograafilised trendid ning muutuvad väärtused mõjutavad sotsiaalset maastikku ja poliitikat. Eestis on digitaliseeritud riigi teenused ja suurenenud kodanike kaasatus näited kaasaegsest ühiskonnast; digitaalsus kajastab laiemat tendentsi, kus tehnoloogia kujundab igapäevaelu ja avalikku life.