ühendnimed

Ühendnimed on sõnad, mis tekivad kahe või enama eraldi sõna ühendamisel ning millel on tervikuna uue tähendusega nimi või omadussõna. Nad moodustavad olulise osa liitsõnade süsteemist ning võivad väljendada erinevaid seoseid, nagu asukoht, tunnus, koostis või funktsioon.

Kõige tavalisem ühendnimede liik on nimisõna-nimisõna koostis, kus kaks enneolematult seotud sõna moodustavad uue mõiste, näiteks raudteejaam, lennujaam, raamatukogu. Samuti on levinud kombinatsioonid nimisõna-omadussõna või omadussõna-nimisõna (nt suurriik, valge talu). Mõned ühendnimed võivad hõlmata ka tegusõna ja nimisõna osi (nt lennuleht ei ole tipptasemel, vaid näide keelekasutuslikust liidest). Semantiliselt on ühendnimed sageli idiomsed või püsivad, kuid paljud neist on semantiliselt läbipaistvad ja nende tähendus on osaliselt prognoositav osa osade tähenduste põhjal.

Kirjutusviisiks võib ühendnimed olla kirjutatud ühte sõna, kaheks eraldi sõnaks või sidemärgiga. Enamik püsivalt kasutatavaid ühendnimi on tavaliselt kirjutatud ühte sõna (nt raamatukogu, lennujaam). Uued või vähem levinud kooslused võivad olla kirjutatud kahe sõnaga või hypheniga, et parandada loetavust või vältida ebaselgust. Sõnavara leksikaalsed tõendid ja sõnaseadmed määravad sageli, kuidas konkreetne ühendnimi vahetult keeles vormistub.

Seos teabega: ühendnimed on tihedalt seotud liitsõnade klassiga ning neid käsitletakse sageli osana laiemast sõnade moodustamise süsteemist. Neid kasutatakse laialdaselt nii keelereformides kui ka töökeskkonnas, kirjanduses ja meedias.