õpetamisviise

Õpetamisviisid ehk õpetusmeetodid on viise, kuidas õpetajad korraldavad ja juhivad õppetööd, et eesmärk on teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemine. Need meetodid kajastavad erinevaid õppemehhanisme ja filosoofilisi lähenemisi ning neid valitakse vastavalt õppeainele, sihtrühmale ning õpetamis- ja hindamistulemustele.

Tavalised jaotused eristavad õpetajakeskset ja õppijakeskset lähenemist. Otsene õpetus, kus õpetaja esitab materjali ja juhendab harjutusi, on klassikaline viis. Õppijakesksetes lähenemistes keskendutakse õpilaste aktiivsele osalemisele: uurimuslik ja probleemipõhine õpe, koostööpõhine õppimine ja projektõpe.

Probleemipõhine ja uurimuslik õpe asetab keskmesse avastamise ja kriitilise mõtlemise. Õpilased töötavad reaalse probleemi kallal, koguvad tõendeid ja arendavad lahendusviise õpetaja juhendamisel. Koostööpõhine õppimine toimib gruppides, kus liikmed jaotavad rolle, jagavad vastutust ning õpivad üksteiselt. Projektõpe ühendab sisu ja oskused pikaajalise projekti kaudu, mis lõppeb tavaliselt lõppprodukti või esitusega. Diferentseeritud õpetus kohandab sisu, tempo ja hindamisnõuded vastavalt õpilaste erinevatele tasemetele ja vajadustele. Otsene õpetus hõlmab modellide demonstraeerimist, selge juhendi andmist ja järkjärgulist harjutamist, mis sobib sageli baasteadmiste kiireks omandamiseks.

Formatiivne hindamine annab pidevat tagasisidet õppimise suunamiseks, summatiivne hindamine mõõdab saavutusi õppe lõpus.

Lõppsõna: erinevad õpetamisviisid ei asenda üksteist, vaid täiendavad üksteist. Tõhus õpetamine kombineerib mitmesuguseid lähenemisi, et vastata õpilaste vajadustele ja parandada õpitulemusi.

---