ärevushäiretes

Ärevushäired on psüühikahäirete rühm, mida iseloomustab pidev ja liigne mure või hirm. Need tunded võivad olla ebaproportsionaalsed tegeliku olukorra suhtes ja häirida igapäevast elu.

Sümptomid võivad olla nii füüsilised kui ka psühholoogilised. Füüsiliste sümptomite hulka kuuluvad südamepekslemine, higistamine, värinad, hingeldus, iiveldus, lihaspinge ja unehäired. Psühholoogilised sümptomid hõlmavad rahutust, keskendumisraskusi, ärrituvust ja pidevat muretulekut.

Ärevushäirete põhjused on sageli keerulised ja hõlmavad geneetilisi, bioloogilisi, keskkondlikke ja psühholoogilisi tegureid. Traumeetilised kogemused, krooniline stress ja teatud haigused võivad samuti ärevushäirete tekkimisele kaasa aidata.

Levinumate ärevushäirete hulka kuuluvad generaliseerunud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalfoobia, agorafoobia ja spetsiifilised foobiad. Igal neist on oma iseloomulikud tunnused ja käitumismustrid.

Diagnoosimine toimub vastava tervishoiutöötaja, näiteks psühhiaatri või psühholoogi poolt, tuginedes sümptomite hindamisele ja psühhiaatrilisele intervjuule. Ravi on sageli mitmekülgne ja võib hõlmata psühhoteraapiat (nt kognitiiv-käitumisteraapiat) ja/või ravimeid. Varajane sekkumine ja sobiv ravi on olulised ärevushäirete sümptomite leevendamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks.