Ükskasutuse

Ükskasutuse mõiste tähistab toodet või materjali, mida on mõeldud kasutamiseks ainult ühe korra ja seejärel visatakse ära. Seda mõistet kasutatakse laialdaselt tarbija- ja tööstuslikes kontekstides ning see kirjeldab toote elutsüklit, kus korduvkasutust või taaskasutust ei peeta peamiseks eesmärgiks.

Peamised valdkonnad hõlmavad plastpakendeid ja -nõusid (joogitopsid, toidukarbid, kilekotid), isikliku hügieeni ja ilutoodete pakendeid ning meditsiini- ja laboritarvikuid (steriilsed süstlad, kindad, nõelad). Ühekordsed tooted on tavaliselt odavad, kergekaalulised ja mugavad, kuid nende kasutusiga on lühike ning need tekitavad jäätmete ja ressursikasutuse koormuse.

Mõju ja regulatsioonid: Ühekordse kasutuse laialdane levik tekitab keskkonna-, jäätmete- ja ressursi­kasutuse probleeme. Euroopa Liit on kehtestanud ühekordse plastiku direktiivi (SUP), mis piirab või keelab teatud plastiktooteid ning suurendab ringlussevõtu ja taaskasutuse nõudeid. Eesti ja teised liikmesriigid rakendavad neid nõudeid, tugevdades jäätmete sorteerimist ja taaskasutusvõimaluste kasutuselevõttu.

Alternatiivid ja disain: Põhieesmärk on vähendada ükskasutust ja edendada korduvkasutatavate või taaskasutatavate lahenduste kasutamist. Disainimisel rõhutatakse vastupidavust ja lihtsat taaskäitlemist ning pakutakse tarbijatele alternatiive, nagu taaskasutatavad nõud, karbid ja jooginõud.