võrkudest

Võrgud tähistavad süsteemi, kus kaks või mitu moodustust on omavahel ühendatud eesmärgiga edastada teavet, energiat või kaupu. Võrgu põhielemendid on sõlmed (nt arvutid, kasutajad või linnad) ja ühendused ehk lingid, mis loovad teekonna nende vahel. Võrgud erinevad kasutusvaldkonna, suuruse ja struktuuri poolest, kuid jagavad ühist eesmärki koordineerida toiminguid ja jagada ressursse.

Arvutivõrgud ühendavad seadmed ja rakendused, et edastada andmeid ja jagada ressursse. Nende iseloomulikud omadused on topoloogia – kuidas sõlmed on omavahel ühendatud; kihtide mudelid nagu OSI või TCP/IP; ning mõõdikud, nagu läbilaskevõime ja viivitus. Internet on suurim maailmas tegutsev arvutivõrk, mis ühendab miljoneid lokaalseid ja laiemate võrkude osi.

Sotsiaalvõrgud kirjeldavad inimeste või organisatsioonide omavahelisi suhteid. Sõlmed on isikud või rühmad, ühendused ehk lingid tähistavad kontakte, suhtlemist või mõju. Need võrgud soodustavad teabe levikut, kollektiivset otsustusprotsessi ja sotsiaalset mõju.

Bioloogilised ja tehnilised võrgud hõlmavad neuronivõrke, metaboolseid ja geneetilisi võrgustikke ning elektri- või energiavõrke. Nende võrkude omadused, mida uuritakse võrguanalüüsis, hõlmavad ühenduste arvu ja tihedust, kiirust, usaldusväärsust ja turvalisust. Turvalisus ja privaatsus on olulised ning hõlmavad autentimist, krüpteerimist ja turvarežiime.

Võrkude ajalugu ulatub telegraafist ARPANETi ning 1983. aasta TCP/IP protokollide kasutusele võtmisest. Sellest alates on Internet kasvanud ülemaailmseks infrastruktuuriks, mis võimaldab andmete jagamist, side- ja teenuste pakkumist ning omab märkimisväärset majandus- ja sotsiaalset mõju.