värvitoonid

Värvitoonid ehk toonid on värvi ilmingu omadused, mis määravad, millises värviperekonnas konkreetne värv asub ja kuidas see meie nägemisel avaldub. Värvitoonid koosnevad kolmest põhielemendist: toon (värvi põhivärviperekond nagu punane või sinine), küllastus (küllastusaste) ja valgustatus (heleduse tase). Need omadused töötavad koos ning nende suhted võivad valguse, tausta ja keskkonna mõjul muutuda.

Toon ehk hue kirjeldab värvi üldist perekonda, mille nimeks on näiteks punane, oranž, kollane, roheline, sinine või lilla. Iga toon võib esineda erineva küllastuse ja valgustatusega, mis loob mitmesuguseid varjundeid sõltuvalt kontekstist.

Küllastus määrab, kui puhas või erksavärvi toon on: kõrge küllastus viib eredate värvideni, madal küllastus muudab värvi peaaegu halliks. Valgustatus näitab, kui hele või tume toon on; see mõjutab toonide üldist võimsust ja tajutavat kontrasti.

Värvitoonide mõistmine aitab disainis ja visuaalses kommunikatsioonis: monokroomne skeem kasutab ühte tooni erinevates valgustatustes; analoogne skeem ühendab naabertoone; komplementaarne skeem kasutab vastast toonide kontrasti. Erinevad värviruumid, nagu RGB (digitaalne) ja CMYK (trükk), ning mõisted HSL/HSV, kirjeldavad toonide, küllastuse ja valgustatuse suhteid.

Kokkuvõttes on värvitoonid olulised vahendid kujundamisel ja pildikäitlemises ning nende mõistmine aitab saavutada soovitud meeleolu, kontrasti ja brändikonsistentsi.