vormimisprotsesse

Vormimisprotsessid on tootmises kasutatavad meetodid, mille käigus antakse materjalile soovitud kuju. Need kaasavad materjali deformatsiooni, voolamist või täitmist vormi või tööriista abil ning sageli kaasnevad kuumutamine, rõhk või keemilised tingimused. Vormimisprotsessid on olulised metalli-, plast- ja keramika tööstuses ning võimaldavad toota nii lihtsaid kui ka keeruka geomeetriaga detaile.

Metallide ja keramika vormimisel deformeeritakse materjali, et saavutada soovitud kuju ja suurus. Levinumad meetodid hõlmavad sepistamist (forging), ekstrusiooni, rullimist, tõmbamist ja sügavtõmbamist ning painutamist. Need protsessid võivad toimuda kuumuse või suure surve all ning tulemuseks on tugevad ja sageli keerukad detailid.

Polümeeride vormimisel kasutatakse meetodeid, kus plastmaterjal süstitakse vormi, valatakse või venitatakse ning seejärel jahutatakse või kõvastatakse. Näideteks on injektsioonvormimine, survevormimine, ülekandvormimine ja termovormimine. Lisaks on laialdaselt kasutatav ekstruusioon, kus materjal surutakse läbi die, et saada pikkade profiilidega osad.

Vormimisprotsesside kvaliteeti ja majanduslikkust mõjutavad materjali omadused, geomeetria, täpsusnõuded ning tootmismaht, energia- ja tööjõukulud ning vormi kvaliteet. Pinna kvaliteet, jäätmete teke ja taaskasutus on samuti olulised kaalutlused.

Vormimisprotsessid leiavad rakendust auto-, pakendi-, elektroonika-, ehitus- ja meditsiiniseadmete tootmises ning laiemalt erinevates tööstusharudes.