vormimisel

Vormimisel on tootmismeetod, mille käigus antakse materjalile soovitud kuju ja suurus, tavaliselt plastilise deformatsiooni või vormimise teel. Vormimise peamiste eelisteks on materjalide ülejäägi vähendamine võrreldes lõikamisega ning võimalus toota keerukaid geomeetriaid suurtes kogustes. Vormimist kasutatakse laialdaselt metallide, plastide ja komposiitmaterjalide tootmises.

Protsessi läbiviimiseks kasutatakse vorme ja tööriistu, mis piiravad materjali voolu ja annavad lõpptoodet täpse kuju ning lõpviimistluse. Vormid võivad olla avatud või suletud ning nende kvaliteet ja täpsus mõjutavad toodete tolerantsust, pindviimistlust ja tugevust. Temperatuurikontroll on vormimise efektiivsuse ja materjaliomaduste jaoks kriitilise tähtsusega.

Vormimise liigid jagunevad peamiselt mehaanilise vormimise ja termilise vormimise vahel. Mehaaniline vormimine hõlmab deformatsiooni jõudude abil ning sisaldab külm- ja kuumvormimist, survevormimist, voldimist, venitamist ja valtsimist. Termiline vormimine hõlmab plastmaterjalide vormimist kuumutamisel ning võimaldab paremat voolavust ning keerukamate geomeetriate saavutamist. Võimalik on ka kombinatsioonprotsesse ja spetsialiseeritud vormimisviise.

Vormimist kasutatakse paljudes tööstusharudes, nagu autotööstus, elektroonika, kodutekstiilid ja tarbeasjad, ehitus ning pakenditootmine. Eelised hõlmavad kõrget täpsust, efektiivsust ja materjalikasutust, kuid puudustena tuleb esile tuua tööriistade kulumist, residuaalseid pingeid ja piiratud materjalivalikut.