virtuaalreaalsuse

Virtuaalreaalsus (VR) on tehnoloogia, mis loob kasutajale arvutiga genereeritud kolmemõõtmelise keskkonna, mida saab tajuda visuaalse ja auditiivse sisendiga ning mõnikord ka taktilise tagasisidega. Kasutaja kannab peaseadet ehk VR-kiivrit, mis kuvab stereovisi ning jälgib pealiikumisi. Interaktsioon toimub tavaliselt käsikontrollerite või liikumist jälgivate sensorite kaudu, mis võimaldavad ringi liikuda, objekte kasutada ja süsteemiga suhelda.

Ajalugu hõlmab uuendusi alates varajastest katsetustest 1960. ja 1960ndate lõpust; 1968 esile tõsteti The Sword of Damoclesi projekt. 1990ndatel ilmusid esimese põlvkonna tarbija VR-seadmed nagu Nintendo Virtual Boy. Viimastel aastatel on esile kerkinud kaasaegsed, kergemad ja stand-alone lahendused: HTC Vive, Oculus Rift ja Valve Valve’i platvormid, lõpp‑kaugusel Oculus Quest jt. 2010ndate keskpaigast on VR-laienemine muutunud tavalisemaks ning turule on tulnud nii tarbija- kui ka ettevõttekasutuse lahendusi.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad meelelahutust ja mängimist, simulatsioon- ja koolitusprotsesse (military, lennundus, meditsiin), haridust ja kujundamist (arhitektuur, inseneeria), teraapiat ja tervishoiuvaldkonda ning koostööd ja kaugkoolitust. VR võimaldab turvalist riskidealust simulatsiooni, pindade prototüüpimist ja uute interaktsioonimeetodite testimist.

Väljakutsed hõlmavad kõrgeid kulusid, sisu piiratud hulka ning kasutajate mugavust. Probleemide seas on liikumissanud või cybersickness, viivitused ja ebapiisav resolutsioon, mis võivad häirida kohalolu tunnet. Turule laieneb lahenduste kaasabil: stand-alone peaseadmed, inside-out jälgimine, käte ja nägude jälgimine, suurem vilkuse ja parema kasutajamugavuse pakkumine ning võimalus ühendada VR osaliselt segareal lahendustega.

Tulevikus oodatakse suuremat autonomsust, parandatud jälgimist, kõrgemat eraldusvõimet ja paremat interaktiivsust, samuti laiema rakenduste valiku ning sotsiaalse VR arengu jätkumist.