vesisisaldus

Vesisisaldus on materjali või toote veesisaldus. See näitab, kui suur osa massist on vesi, ning on oluline kvaliteedi, säilitamise ja töötlemise seisukohast. Vesisisaldus võib väljenduda kas kogu massi suhtena või kuivainest lähtuvalt ning seetõttu esitatakse sageli ka kahe erineva definitsiooni kaudu.

Kasutatud definitsioonid ja mõõtmisviisid. Kogu massi suhtes arvutatud vesisisaldus (märgumus) tähistatakse tavaliselt protsendina: w = Mw / M0 × 100, kus Mw on vee mass ja M0 kogu algne mass. Kuivaines põhine vesisisaldus arvutatakse suhtena kuivainesse: w_d = Mw / Md × 100, kus Md on mass pärast vee eemaldamist. Seega võib vesisisaldus olla suhteline tüüp (protsent kogu massist) või kuivaines suhtes (protsent kuivainest).

Tunnused ja mõõtmise meetodid. Levinud meetod on gravimeetriline kuivatamine ehk losses on drying: proov kuivatatakse sobiva temperatuurini (tavaline umbes 105°C) kuni mass stabiliseerub, ja vesisisaldus arvutatakse massikaotuse järgi. Tundlike materjalide jaoks kasutatakse vaakumkuivatamist või külmutuskuivatamist. Väikesi veekoguseid või väga täpseid väärtusi saab mõõta Karl Fischer’i titratiooniga. Kiiremaid ja mittepurustavaid mustreid võimaldavad lähedus-infrapuna spektrimeetria (NIR) ja teised kiireid sensoreid.

Rakendused ja tähtsus. Vesisisaldus on kriitiline toiduainete, farmaatsia, põllumajanduslike toodete, tekstiilide, puidutoodete ja ehitusmaterjalide kvaliteedi hindamisel. See mõjutab tekstuuri, maitset, säilivust, mikrobiooloogilist kasvu ning keemilisi ja füüsikalisi omadusi. Vesisisaldus väldib liigset kuivamist või liigset niiskust ning aitab tagada koostöökõlblikkuse ja turustatavuse. Seotud mõiste on veeaktiivsus (a_w), mis kirjeldab vee kättesaadavust ning mikroorganismide kasvu potentsiaali.