vaskulaarses

Vaskulaarses ehk veresoonkonna süsteemis viitab mõiste veresoonkonnale ja selle struktuuridele, mis tagavad verevarustuse kogu kehas ning gaaside, toitainete ja jäätmete vahetuse. See hõlmab südant ning veresoonte võrku: arterite, veenide ja kapillaaride süsteem, kus toimuvad peamised verega seotud vahetused.

Arterid viivad verd südamest kehasse, veenid toovad verd tagasi südamesse ning kapillaarid moodustavad väikese võrgustiku, kus gaaside ja toitainete vahetus rakutasandil toimub. Mikrovaskulatuur tagab kohaliku verevarustuse kudedesse ja organitesse ning ühendab suure vereringe mikrovereringega.

Funktsioonide hulka kuuluvad vere liikumine kogu kehas, hapniku ja süsinikdioksiidi vahetus, toitainete ja hormoonide transport ning jäätmete väljaviimine. Lisaks aitab veresoonkond reguleerida keha termoregulatsiooni ning mängib olulist rolli immuunsüsteemi toimimises.

Regulatsioon toimub peamiselt autonoomse närvisüsteemi ja hormonaalse kontrolli kaudu. Endoteel ehk veresoonte sisemine kate kontrollib toonust, verevoolu ja trombide teket. Haiguste korral võib veresoonte elastsus ja verevool halveneda, mis viib erinevate haigusteni.

Haiguste hulka kuuluvad ateroskleroos, aneurüsmid, tromboos ja embooliad ning krooniline veenipuudulikkus ja veenilaiendid. Riskifaktorid on suitsetamine, hüpertensioon, kõrge kolesterool, diabeet, ülekaal ja vähene füüsiline aktiivsus. Diagnoosimiseks kasutatakse Doppler-ultraheli, angiograafiat (sh CT- või MRI-angiograafia) ning vereanalüüse. Ravi sisaldab elustiili muutusi, ravimeid kolesterooli ja vererõhu langetamiseks ning vajadusel kirurgilisi või endovaskulaarseid sekkumisi.