struktuuridele
Struktuuridele viitab mõiste, mis kirjeldab, kuidas osad moodustavad terviku ning kuidas nende omavahelised suhted mõjutavad süsteemi omadusi ja toimimist. Struktuurid on tavaliselt hierarhilised ning neil on funktsioonid, mis kujundavad terviku käitumist ja pikaajalist stabiilsust.
Kasutusalad sõltuvad valdkonnast. Loodusteadustes uuritakse molekulaarseid ja rakulisi struktuure (nt DNA, valgud, rakumembraanid) ning geoloogias kihte
Metoodiliselt käsitletakse struktuure nii vormi kui ka funktsiooni kaudu. Analüüs hõlmab sageli hierarhiamudeleid, võrkude ja graafide
Näited: DNA molekuli struktuur määrab geneetilise info avaldumise; arhitektuurilised või insenerstruktuurid kannavad koormusi ja tagavad ehitise