varundusstrateegia

Varundusstrateegia viitab plaanile ja protsessile, mille abil organisatsioon või üksikisik oma andmeid ja süsteeme kaitsmise, korduvkasutamise ja taastamise eesmärgil varundab. Peamine eesmärk on tagada andmete kättesaadavus ja jätkuvus ka juhul, kui esineb tehnilisi tõrkeid, riistvarakahjustusi, inimlikke eksimusi, pahatahtlikke rünnakuid või loodusõnnetusi.

Hea varundusstrateegia hõlmab mitmeid olulisi elemente. Esiteks, varunduspoliitika määratleb, milliseid andmeid tuleb varundada, kui sageli seda teha (varundussagedus) ja kui kaua varukoopiaid säilitada (säilitamisaeg). Teiseks, valitakse sobivad varundustehnoloogiad ja -meetodid, näiteks täielikud, inkrementaalsed või diferentsiaalsed varukoopiad. Kolmandaks, oluline on varukoopiate salvestamise asukoht; sageli kasutatakse mitut asukohta, sealhulgas kohapealset ja pilvepõhist säilitamist, et kaitsta andmeid erinevate kriiside eest. Neljandaks, varundusstrateegia peab sisaldama ka taasteplaani, mis kirjeldab üksikasjalikult, kuidas andmeid ja süsteeme vajadusel taastada ning millised on taasteaja eesmärgid (RTO - Recovery Time Objective) ja taastepunkti eesmärgid (RPO - Recovery Point Objective).

Regulaarne varundustegevuste testimine on kriitilise tähtsusega, et veenduda varukoopiate terviklikkuses ja taasteprotsessi toimivuses. Ilma testimiseta ei saa olla kindel, et varundused on edukad ja taastamine on võimalik. Tõhus varundusstrateegia on oluline osa üldisest infoturbe ja äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamisest.