vaagnapiirkonnad

Vaagnapiirkonnad on inimese keha anatoomiline regioon, mis hõlmab vaagna luid (os coxae, sacrum ja coccyx), vaagnaõõnt ning selle ümbrust pehmete kudedega. Piirkond jaguneb suurde vaagnasse (false pelvis), väikese vaagnasse (true pelvis) ja perineumisse. Väike vaagen asub luude vahel ja sisaldab vaagnasiseseid elundeid; suur vaagen paikneb kõrgemal ja ümbritseb väikest vaagnat ning pakub ruumi seedetrakti ülemisele osale ning teatud urogenitaalsüsteemi struktuuridele.

Väike vaagen sisaldab peamiselt vaagnasiseseid elundeid. Naistel paiknevad peamised reproduktiivorganid: emak, munasarjad, munajuhad ja vagina, samuti kusepõis; meestel paikneb selles piirkonnas eesnääre ja seotud suguelundid. Mõlemal sool on vaagnas oluline alus nii kuse- kui ka seedesüsteemi lõpposas asuvad organid. Pärasool ja distaalne soolestik paiknevad vaagnas eesnäärmetele ja selle taga.

Vaagnapõhi moodustab vaagna diafragma ja koos süvale lihasrühma (levator ani: pubococcygeus, iliococcygeus, puborectalis) ning coccygeus-lihasega toetab elundeid ning kontrollib anaal- ja ureetra avasid. See moodustab olulise osa kehahoiust ja aluse uroloogiliste ning proktoloogiliste haiguste ennetamisel.

Veresooned ja närvid: vaagna verevarustus ja närvivõrk pärinevad peamiselt sisemisest iliakaarterist ja selle harudest, ja veenid ning veenipleksused viivad verd tagasi. Närvisüsteemis on olulised pudendalnärv ning vaagna autonoomsed närvid (pelvic splanchnic närvid ja hypogastric plexus), mis innerveerivad vaagnaelundeid.

Meditsiinis on vaagnapiirkond oluline obstetrias, uroloogias ja proktoloogias. Vaagnapõhja struktuuride kahjustused või nõrkus võivad põhjustada kusepidamatust, prolapsi ning kroonilist valulikkust.

---